Saateks 26.03.2025

  Reisimine ning ennekõike reisijutud on minu jaoks alati kuidagi eriliselt põnevad tundunud.
Olgu omaaegsed menukid - Seiklusjutud maalt ja merelt, kusagil seltskonnas kuuldud reisielamused, sotsiaalmeedias jagatud pildigaleriid või iseoma rännakutelt sahtlisse kirjutatud päevikud - ikka on neis midagi kytkestavat. Mingi seletamatu tõmme. 
Viimasel kymnendil on aga reisijuttude formaat muutunud minu jaoks kuidagi pinnapealseks, et mitte öelda lineaarseks, kus skaala yhes otsas on need Petrone kirjastuse "Minu..." sarjad ning telje teises servas taskuentsyklopeedia laadsed teatmikud, kus jagatakse infot teeäärse kõrtsi ehitusaasta kohta, koos menyy ja hindadega.

Suure austusega suhtun kõigisse neisse, kes on kunagi võtnud vaevaks oma läbielamisi või mõtteid raamatusse kirjutada, see on yks suur asi. Lugupidamist väärt!

Paraku, sisus olen nii mõnelgi korral pidanud pettuma...aina enam. Sagedasti võib hoogsa reisijutu asemel avastada justku minategelase eneseabikirjutise, mingi psyhhedeelse piitsutamise, kus puudub igasugune iva lugeja jaoks. Sihtkohast või reisimisest ei midagi. Kohalikest eripäradest ei sedagi. Põnevust pole olemaski. Ainul hind on korralik.
Olin võrdlemisi yllatunud, kui tuntud kirjastaja minuga hiljuti  yhendust võttis ning väljendas soovi käsikirjale Lõuna-Rootsi oludest.
Võtsin viivu aega, et järele mõelda, paljukest mul öelda oleks. Õigemini, kas midagi öeldust kõlbaks ka lugeda...veelgi enam trykipressi vahele litsuda. Pikalt ei pidanudki mõtlema. Kui kuulus trykkal sai aimu, et minu sooviks on tõepoolest kirjutada kohalikest oludest, mitte aga eneseabiõpikut, hingelistest vapustustest või võõrriigis syvenenud ärevushäirest, siis pages too daam kuhugi Viljandi lossimägedesse, võib olla ka trykipressi järgi vedades. Igastahes ta kadus, kõikide oma soovidega.
Aga mõte kirjutamisest jäi.

Juba mõnda aega on minu lauale laotunud vanakooli paberist maakaardid. Olen mõõtnud maid ja vahemaid ning yhes saabuva kevadega jõuab aina lähemale väljasõidupäev.
Kuhu - las see esialgu veel jääda. Ei tea ju vabamatkaja iial millisesse sadamasse, linna või metsatukka ta lõpuks jõuab. Kui jõuab.
Sestap ei või öelda midagi ka reisi kestvuse kohta. Ja kas peakski? Selleks on ju järelsõna.

Loodan, et Sa ei pane pahaks ajajoonelt kirjutisi leides.
Kuna aga sotsiaalmeediale meeldib kaardipakke segada ning ajajoonele tekkinud paigutuse kallal omavolitseda, siis selle kaose pehmendamiseks võib ajas täienevat lugu seirata minu kodulehelt blogi formaadis. Täieneb vastavalt rändaja liikumisele.

kallikorm.com/blogi

Dragspel

           För många år sedan var en spelman en vanlig syn. Man visste alltid vem man skulle kalla på när ett möte förtjänade musikens närvaro. Spelmannen var ett hedrat yrke, ibland till och med betraktat som heligt. Och det är sant att inget ögonblick av glädje eller sorg gick förbi utan musik. Instrumentet togs med på både krigsfälten och sjöresor, och på födelsedagar och bröllop, för att inte tala om alla andra tillfällen. De gamla sångerna bar oftast på längtan efter hem och älskade personer.

Tyvärr har tiderna förändrats och många av de gamla traditionerna verkar försvinna och falla i glömska. Så händer det att man ofta inte vet vem man ska kalla på eller hur man ska göra när man längtar efter äkthet.

Mitt mål är att bevara denna gamla tradition och erbjuda stunder som prydde vardagen för hundratals år sedan – med berättelser och musik från gamla tider.

Så jag har samlat unika historier, byggt min egen dron, en liten dragspel och genom att vandra från by till by och hamn till hamn erbjuder jag lyssnare möjligheten att uppleva känslan från svunna tider.

Låtarna jag spelar är vanliga sånger från första och andra världskrigets dagar och de sånger som var populära bland sjömän på segelfartyg.
 

Om du, kära musikvän, gillar dessa gamla, enkla men vackra låtar och vill höra något från förr, tveka inte att kontakta mig!

Kalender 2025:
* Gotland 04-06.06
* Midsommar i Estlands friluftsmuseum 23.06

* Sångfestival i Tallinn 04.07

* Havets dagar i Tallinn 11-13.07
* Privat 18-20.07 
* Dragspel i Pärnu 07-09.11

* ....och på en plats som Du väljer.... 

 

Mina musikinstrumenten

Karmoška

Detta är ett instrument som jag tillverkade 2023, och det är stämt i D-dur. Det är ett instrument med en mild och jämn klang, ett unikt instrument.

Estniska dragspel

I mina spel använder jag mestadels två estniska e Teppo-typ dragspel.
Det första instrumentet är tillverkat av Johannes Keder och det är gjort någon gång på 1950-talet i Fis/B tonart.
Det andra instrumentet är tillverkat av Heino Tartes och har nummer 155, i G/C tonarter.

Irländsk banjo

Ett instrument som är vanligt och älskat i irländsk folkmusik.

Mob: +46 700315571
E-mail: kaido@kallikorm.com