Saateks 26.03.2025

  Reisimine ning ennekõike reisijutud on minu jaoks alati kuidagi eriliselt põnevad tundunud.
Olgu omaaegsed menukid - Seiklusjutud maalt ja merelt, kusagil seltskonnas kuuldud reisielamused, sotsiaalmeedias jagatud pildigaleriid või iseoma rännakutelt sahtlisse kirjutatud päevikud - ikka on neis midagi kytkestavat. Mingi seletamatu tõmme. 
Viimasel kymnendil on aga reisijuttude formaat muutunud minu jaoks kuidagi pinnapealseks, et mitte öelda lineaarseks, kus skaala yhes otsas on need Petrone kirjastuse "Minu..." sarjad ning telje teises servas taskuentsyklopeedia laadsed teatmikud, kus jagatakse infot teeäärse kõrtsi ehitusaasta kohta, koos menyy ja hindadega.

Suure austusega suhtun kõigisse neisse, kes on kunagi võtnud vaevaks oma läbielamisi või mõtteid raamatusse kirjutada, see on yks suur asi. Lugupidamist väärt!

Paraku, sisus olen nii mõnelgi korral pidanud pettuma...aina enam. Sagedasti võib hoogsa reisijutu asemel avastada justku minategelase eneseabikirjutise, mingi psyhhedeelse piitsutamise, kus puudub igasugune iva lugeja jaoks. Sihtkohast või reisimisest ei midagi. Kohalikest eripäradest ei sedagi. Põnevust pole olemaski. Ainul hind on korralik.
Olin võrdlemisi yllatunud, kui tuntud kirjastaja minuga hiljuti  yhendust võttis ning väljendas soovi käsikirjale Lõuna-Rootsi oludest.
Võtsin viivu aega, et järele mõelda, paljukest mul öelda oleks. Õigemini, kas midagi öeldust kõlbaks ka lugeda...veelgi enam trykipressi vahele litsuda. Pikalt ei pidanudki mõtlema. Kui kuulus trykkal sai aimu, et minu sooviks on tõepoolest kirjutada kohalikest oludest, mitte aga eneseabiõpikut, hingelistest vapustustest või võõrriigis syvenenud ärevushäirest, siis pages too daam kuhugi Viljandi lossimägedesse, võib olla ka trykipressi järgi vedades. Igastahes ta kadus, kõikide oma soovidega.
Aga mõte kirjutamisest jäi.

Juba mõnda aega on minu lauale laotunud vanakooli paberist maakaardid. Olen mõõtnud maid ja vahemaid ning yhes saabuva kevadega jõuab aina lähemale väljasõidupäev.
Kuhu - las see esialgu veel jääda. Ei tea ju vabamatkaja iial millisesse sadamasse, linna või metsatukka ta lõpuks jõuab. Kui jõuab.
Sestap ei või öelda midagi ka reisi kestvuse kohta. Ja kas peakski? Selleks on ju järelsõna.

Loodan, et Sa ei pane pahaks ajajoonelt kirjutisi leides.
Kuna aga sotsiaalmeediale meeldib kaardipakke segada ning ajajoonele tekkinud paigutuse kallal omavolitseda, siis selle kaose pehmendamiseks võib ajas täienevat lugu seirata minu kodulehelt blogi formaadis. Täieneb vastavalt rändaja liikumisele.

kallikorm.com/blogi

Harmonic

        Many years ago, a traveling musician was a common sight. People always knew who to call when a gathering deserved the sound of an instrument. The musician was a respected profession, sometimes even considered sacred. And it’s true that no joyful or sorrowful moment in life went by without music. Instruments were taken along both to the battlefield and to the ship’s deck, not to mention birthdays and weddings. Old songs often carried a sense of longing for home and loved ones.

Unfortunately, times have changed, and many of these old tradition are slowly fading into oblivion. Nowadays, it often happens that people no longer know who or how to invite when the soul yearns for something authentic.

My wish is to keep this old tradition alive and offer moments that once brightened everyday life centuries ago – accompanied by storytelling and music.

I have collected unique stories, crafted my own bagpipes and harmonicas, and as I travel from village to village and harbor to harbor, I offer the opportunity for listeners to experience the mood of times long past.

The tunes I play are popular songs from the First and Second World War days, as well as songs sung by sailors of the sailing ship era.
 

If you, dear music lover, enjoy these old, simple yet beautiful tunes and wish to hear something from the past, please feel free to contact me!

Calendar 2025:
* Gotland 04-06.06
* Estonian Open Air Museum 23.06

* Songfest in Tallinn 04.07

* Sea days in Tallinn harbor 11-13.07
* Privat 18-20.07 
* Pärnu music festival 07-09.11
 

* ....and at a place of your choice....

 

My instruments

Karmoška

This is an instrument I made in 2023, tuned to the D major scale. It has a soft and smooth sound, a unique instrument.

Estonian harmonic

In my performances, I mostly use two Estonian e Teppo-type harmonics.
The first instrument was crafted by Johannes Keder and was made sometime in the 1950s, tuned in Fis/B scale.
The second instrument was crafted by Heino Tartes and carries the number 155, tuned in G/C scales.

Irish banjo

An instrument that is common and beloved in Irish folk music.

Mob: +372 5062125
E-mail: kaido@kallikorm.com