Aastaid ja aegu tagasi oli pillimees levinud nähtus.
Ikka teati, keda kutsuda kui kokkusaamine vääris pillihäält. Pillimees oli austav amet, mida mõnikord lausa pühalikuks peeti. Ja tõsi on, et ei möödunud pillimänguta elu rõõmsad ega kurvemadki hetked. Pill võeti ühes nii sõjateele, kui laevalaele, sünnipäevadest ja pulmadest rääkimata. Vanad lood kandsid eneses enamasti igatsust kodu ja kallima järele.
Kahjuks on aeg olnud muutlik ning paljud neist vanadest kommetest kipuvad kaduma, unustuse hõlma jääma. Nii juhtubki, et tihtipeale enam ei teatagi, keda ja kuidas kutsuda, kui hing ihkab eheduse järele.

Minu sooviks on seda vana kommet elusana hoida ja pakkuda hetki, mis ilmestasid argielu aastasadu tagasi - jutuvestmise ja pillimängu saatel.

Nii olengi kogunud kordumatuid lugusid, meisterdanud ise lõõtspilli-karmoška millega mängida ning külast külla ja sadamast sadamasse kulgedes pakun võimalust kuulajatel osa saada kaugete aegade tagusest meeleolust.
Pillilugudeks on levinud palad esimese ja teise ilmasõja päevilt ning purjelaeva-aegsete meremeeste seas tuntuks lauldud lood.

Kui Sulle, hea muusikasõber, meeldivad need vanad, lihtsad kuid ilusad lood ja soovid kuulda midagi aegade tagant, siis võta lahkesti minuga ühendust!